Suka blet… No ei suutnud uskuda, et blog nii tilti suudab ajada. Elu eest tahtsin midagi kirjutada aga vähemalt kolm korda kustutasin ära oma jutu, sest ei meeldinud endale mu iseenda mõtted…
Tahtsin kirjutada sellest, et pühapäeval libisesime pundiga Olympicusse (täpsemalt Reval Park Hotel kasinni) säästuturniiri ja rotirahalauda mängima. Tegu on siis kõige odavama algajate turniiriga, mille sisseost on sotik ja veel 10 krooni peale kah! Turniiril on võimalik teha kaks lisa rebuyd suvalisel ajal esimese tunni jooksul, olenemata, mis su stäkk on. Ühe rebuy eest tuleb välja käia 100 krooksu ja saab vastu lisa 500 nööpi. Detailidesse ei viitsu laskuda aga see turniir on ülikuldne ja põhimõtteliselt, kui ma ei oleks olnud kasiinos siis ma oleks arvanud, et tegu ei ole mitte pokkeriturniiri vaid jõuluvanade kokkutulekuga. Selliseid jumalakinke tehti üksteisele ja nii kohutavat mängu, et lausa alb akkab.Igastahes mina libistasin lauda kakssada toopi kroone oma rebuy kaardidega ja sain vastu 1000 lisa mängumärki ning alustasin oma maratoni 1500 stäkiga. Kaardijooks soosis ja peenestasin oma stäki pausiks 5000 peale.
Peale pausi enams rebuysid teha ei saanud, turniir oli samuti suht turbo formaadis ja blaindid tõusid valgusekiirusel ja seetõttu peale pausi diilerid üksteise võidu möirgasid: “Pleier aut ja pleier aut” (kes barbarite keelt ei oska, siis olgu teadmiseks, et pleier aut tähendab player out ehk siis mängija kukkus välja). Mängijaid langes kui sõdureid Mahtra lahingus ja seetõttu tehti ka laudades korrektuure ehk viidi mängijad uutesse laudadesse. Laudade tasakaalustamise käigus lagunes ka minu lauakesekene ja peale laua purustamist viidi mind uute lauda, kus kaotasin oma kuningad härrale, kelle mastitõmbest sai turnil masti-tõmme + aukuost, mis tulemata ei jäänud. Diiler karjus: “pleier aut”, ma lõugasin vastu: “nais händ” ja kadusin lauast.
Jörgen juba ootas mind baaris, kus tavapäraste pisangide ja bacardide asemel tegime hoopis kohvid ja apelsinimahlad. Kümmekond mintsa hiljem langes ka Mario, kes tuli meile seltsiks. Tegime aega parajaks ja ootasime rahalauda, kaua ei pidanud ootama ja äktion hakkas pihta.
/…/
Rahalauda ka detailselt ei viitsi kirjeldada, sest näärivanade miiting kestis ka rahalauas. Tõsta rahalauas palju tahad alati leidub keegi, kes callib. Ei olnud harukordne, et kümnest mängijast kümme mängijat nägi floppi või sajase tõste peale said kolm neli calli.
See, et laud oli ülifishine ei tähendanud,et fold equityt ei ole. No näiteks pott aeti sinna tuhande kanti ja üks härra panustas riveril 200 peale, mille peale tema vasakul käel oleval vanem mees otsustas all-in minna. Aga ohh ennäe imet, mehel oli ainult 290 järgi ja veeretas oma chipsid sisse. Algsel panustajal oli 90 callida miski kilo või pooletesesse potti ja rahumeeli foldis ära pomisedes, “ei saa ma millestki jagu”. Korra nägin veel sellist kammajad ja mul jäi päris kauaks suu lahti, et parema nägemisega inimene oleks saanud selle aja sees mu hambaaugud kokku lugeda. Vaatasime peale neid liigutusi Mario ja Silveriga tõtt ning suutsin lugeda neid nagu avatatu raamatut – tundsin, kuidas nad sisimas lagistasid naeru selliste donk käikude peale :)
Ma olin lauas natuke õnnetu, sest nüüd küll kaardijumalad mind ei soosinud, sest kui sain püsskäe, millega ehitaks panka suureks, siis jõuluvanadel kadus huvi kui aga sain enne floppi hea käe – suure paari, siis sain väga ebasoodsaid olukordasid. Kaks korda sain ässad ja ees muidugi mõlemad korrad Jörgen avas, ma callida ei tahtnud, sest siis oleks 5 annetajat ka kaasa tulnud floppi vaatama ja reraise oli ainus võimalus aga kuna Jörgen oli väga tight ja hea mängija, siis ilma coolerita seal eriti rahasid sisse ei saagi aga samas võis mõni jõuluvana ka floppi nuusutada, kui tõsta 150 peale ja nii ma tegingi. Kahjuks action suri peale tõstest ja ässad said ainuld blaindid ja Jörksi algse tõste. Teiseks tüüpkäeks oli see, kui sain emandad/poisid, siis oli 5 mängijat ja alati kuningas flopis ning ei olnud midagi teha peale foldi. Samuti floppasin korra kaks paari, jälle kuuene flop ja turnil läks action liiga suureks ja pidin oma kaks paari maha panema, mis oli väga hea fold minu poolt :)
Samuti keerasin kaks kätt perse (käsi – mängukäsi, perse – mängisin valesti — pean siin tõlkima, et keegi valesti aru ei saaks), kus ühekorra checkisin, kus oli ilmselge teise hülsi tulistamise koht (ehk 2-nd barrel) ja teises kohas, kus oleksin pidanud võtma tasuta riveri panin hoopistükkis uue paugu, millele järgnes sujuv check-raise vsiu100 poolt.
Kokku jäin antud üritusega 400 krooksu miinusega, Jörgen natuke rohkem aga see-eest Mario peenestas ja vägistas jõuluvanasid nii julmalt, et väljus lahingust väga suure võitjana.
Lauas olime laua sulgemiseni ehk kella viieni hommikul ja asusime suvepealinne poole tagasi. Tagasisõit oli ka paras koom, sest Tallinn-Pärnu maanteel üle 70 km/h sisse panna ei saanud, kuna sõna otseses mõttes teed enam ei eksiteerinud! Mingi räige lumesadu oli, vahepeal olid lumehelbed samasuured kui golfipallid ja kui ei oleks olnud teeääres neid helkuriga valgeid poste, siis ei oleks kohti teed suutnud eristada. Enne aret oli veel mentidel pesa, sest järsku vajusid ette ajutised märgid: 70 (lol nahhui seda oli vaja, ma üle 70 sisse ei saanudki ju), 50, 30 ja siis terve tee punaseid torbikuid täis ja miski 20 menti hunnikus ja hakkasid laus puhumist tegema. Meid kinni ei pidanud ja seekord ise ei saanudki pasunat puhuda.
Pärnu jõudsime 7:17 ja härra Jörgen läks otse autost tööle :D Irw samal ajal oli autos õlle ja miski rummi ära joonud ning pea 24 tundi magamata :) Vot sellised on tõelised Pärnu mängurid, kes ei maga ega söö ja loobuvad kasvõi unest, et jõuluvanasid ahistamas käia :)
Kahjuks üks jahvataja (loe: grinder) ei saanud meiega tulla – nimelt sangar Marek, kes pidi ka algul tulema aga laupäeval ründasid teda ohtlikud viirused ja pühapäeval kaks tundi enne väljalendu sai maad kuulatud läbi debiilmölafoni, kus härra Marek ütles kähiseva häälega: “Khuuled, mhina thäna eih shaa thulla!”, soovisin edu ja head paranemist.
Peale foorumi ilmumist on blogi uuendamine jäänud unarusse ja on päevi, kus mulle enda blog ei meenugi! Mulle endale tundub, et selles ei ole midagi halba, sest kui ma enne jagasin oma mõtteid paar korda nädalas päevikus siis nüüd teen seda tunduvalt tihedamini ja aktiivsemalt foorumist. Ning nagu näha ei ole keegi mu blogist ka puudust tundnud – kas olen kaotanud populaarsust või tõesti rahval pole enam nii igav ja blogi refreshimise asemel loevad foorumit.
Samuti minule isiklikult tundub, et Eesti pokkerimaastikul on toimunud väike regress, eriti blogide aktiivsuse ja tekkimise osas. Kui aasta algul lisandus kuus kaks-kolm uut blogi ja teinekord kulus tunnike, et lugeda läbi kõikide blogide uuendused siis nüüd on olukord vastupidi – kuus mina võtan oma blogide nimekirjast maha 2-3 blogi (2 kuud vanad) ja uuendusi blogides tehakse jube vähe. Ju jäävadki sõelale need, kes blogivad südamest ja kaovad aegade unarusse “baidiraiskajad”, kes tahtsid lihtsalt mõne aja taevas särada.
Reedel käisime kahe sõbraga Olympicus PS Live turniiril. Millegipärast ei pakkunud turniir mitte mingisugust pinget ega lõbu. Laud kuhu sattusin oli ka väga igav – mitu väga tighti välismaalast, Madis ja Henri, kes lakkamatult seletas. Kaardi minul ei olnud aga õnneks ei olnud ka vastastel ja sain mitu väiksemat potti ära varastada ja sellega chipcounti stabiilselt kasvatada. Kogu aeg, kui võitsin ühe poti ilma showdownita näitasin alati ühte suvalist kaardi, mille peale Henri sai väga kurjaks. Üritas mulle selgeks teha, et ühe kaardi näitamine on mõttetu tegevus (kuigi ise tahtis showdownil näidata ainult ühte kaardi), et pole mõtet nii jobutada – näita siis juba mõlemat või ära näita midagi. Selgitasin talle, ilma showdownita ma võin teha täpselt seda, mida ma tahan – kas näitan ühte, ei näita kumbagi või näitan mõlemat — ja samuti järelikult on väga mõttekas näitamine, kui suudan vastase endast nii kohutavalt välja viia. Live pokkeri eetikat ei tea aga minuteada ühe kaardi näitamine, kui võidad poti enne showdowni ei ole pokkerieetika vastane või on?
Igastahes sõber Henri läks ilmselgelt väga vihaseks ja läks väga isiklikuks tehes ning juba hakkas rääkima mu prillidest. Ja kui ma muidu olin terve turniiri väga vaikselt istunud (kindlasti 1 vaiksemaid mängijaid), siis peale Henri sõbralikku dialoogi võisid ka kõrval lauad kuulata meie vaidlust ning meie lauas keegi peale meie mula muud kuulda ei saanudki. Sellest hetkest kadus turniirilt igavus ja tekkis taas motivatsioon mängida — no nii naljakas on, kui pälvin tugevate turniirimängijate tähelepanu, kellel trofeekapp on pungil karikatest ja diplomitest!
Aga kahjukst saabus surmakäsi, mis rahustas laua maha. Effektiivsed stackid võisid olla ~4000-4500 (täpselt ei teagi), BB: 150. Ma SB ja minuni fold, ma raisen 400 peale AK-ga, BB läks allin, ma insta callisin ja tal oli QQ. Abi ei saanud ja ma kukkusin välja, mille peale Henri irwitas ja ütles: “nii pasa kaardi ja suure stackiga sedasi all-in mina…” No ju sellel kommentaaril oli tõepõhi all, kui tugevad turniirimängijad nii ütlevad ja minusugusel full-ring nitil seal kommenteerida pole midagi. Ütlesin nice hand, tõusin lauast ja läksin vaatama, kuidas sõpradel läheb. Muidugi komistasin Svenzale otsa, kes oli kahjuks ka turniirilt välja kukkunud. Veel rohkem kahju oli sellest, et kui mina tulin Entertainment Valuet jahtima, siis Svenza oli Expected Value peale väljas. Ühe topelt rummi sundisin ta jooma panna ja edasi juba kasiinomänge hittima ja aega parajaks tegema niikaua, kuni sõbrad turniiril möllavad.
Peokuningas kukkus ka mingiaeg välja (hui ma kätt ja aega mäletan) ning teine sõber, kes oli esimest korda live turniiril pidas oma väikese stackiga väga kaua vastu aga hävines ka. Ootasime kasiinos veel ühe sõbra ära ja siis edasi läksime pidudele. Suurte tunnustatud klubide asemel valisime alternatiiv urkaklubid, milledest mina enam eriti midagi ei mäleta. Mäletan, et kuskil tulid jäägri shotid, edasi juba miskid räpiklubid ja siis miski puupüsti täis hurtsik. Esmapilgul arvasin, et oleme täis trollis või trammis aga ei – see oli ka miski pubi.
Edasi kaotasime peokuninga ära ja koos teise sõbraga lendasime parki (seda ma ei mäleta, miks me seda tegime) ja meenuvad ähmaselt kaadrid parkist, et mingi aeg nägin ka Vsiud. LOL. See meenub selle blogi kirjutamise aeg – aga ma ei mäleta, kas ma nägin teda enne linna peale minekut või linnapealt tulemist.
Sõber hakkas rullilaua taha magama jääma ja sellega lõpetasime jama ära ja lasime parkist jalga peokuninga poole, kus pidime tänaval vihma käes kükitama ja peokuninga pidulikku saabumist ootama. Hommikul ärgates avastasin, et mu prillid on kadunud. Otsisime peokunni juurest aga mitte midagi! Ei ole ja seega lõime käega ning kirjutasin 6k korstnasse. Pärnusse jõudes kallasin seljakoti tühjaks ja ikkagi olid seljakotis prillid – väga korrektselt prillitoosis ja ära pakitud – seega isegi superkoomas peaga mul automaatika töötab ideaalselt! Samahästi, kui 6k kokkuhoitud! Meeldiv üllatus oli ka pangakontot vaadates, kui polnudki eriti midagi ära raisanud! Seega väga edukas reis!
Peokunni juures ärgates oli ka see lahe, et lahti oli mu TrioBet.com konto ja NL1/2 HU lauad. Ise mitte midagi ei mäleta aga trackeri andmetel oli 15 kätt mänginud ja kasumiks $9 :P. Niiiiiiiii sick, hea et starsis self exlusionit kasutasin ja kasutan ka edaspidi, kui kõri sõlme niisutamine toimub.
Onlines läheb hästi ja samas ka halvasti. Olen mänginud kõike limiite alates 400NL-1000NL. Limiitide vahe 400NL ja 600NL vahel on VÄGA väike, sest täpselt samad regularid mängivad samu mänge, kuna nii kõrgel on laudadest puudus. NL1000 kohta ei oska öelda, kuna pole seal eriti mänginud aga jällegi on seal 2-3 täpselt sama regulari, kes mängivad 400NL.
Üldiselt 400NL on parem, kui 200NL, kuna nitte on väga vähe ning juba olen märganud, et regularid overshove bluffivad. Samuti 400NL austatakse raisesid ja bette ja kui sa esitled mingit kindlalt kaardi (näiteks masti), siis vastased ka seda usuvad. Fishidest puudust ei ole aga fishid on ka natuke paremad – reeglina agresiivsemad. Ja meeldivad ka vastaste strateegiad ja möla, mida nad chatis ajavad.
Kokku: 6 turniiri Kulud: 5140, Tulud: 5390, Kasum: 250 (lol)
Ja algselt foorumist saadud lugu (ei mäletagi, kes postitas) ja eile 88sel leits tuletas lugu meelde.
Tavapäraseks saanud igakuiselt TrioBet Liverännakult jõudsin eluga tagasi ning tahaks jagada oma turniiri muljeid ning ka meeldejäävamaid või keerulisemaid käsi. Enne turniiri algust sain juba rämeda bad beadi, sest õnn mängis jälle vingerpussi ning olen päris kindel, et sattusin (õigemini sattusime) turniiri kõige halvemasse lauda. Lauas ma suutsin tuvastada ainult ühe tõelise fish’i, kõik teised olid kindlasti veitsa üle keskmiste pokkeriteadmistega mängijad. Näiteks vsiu100, Privador, Naxer ja veel paar onu, kellede nimesid kahjuks ei tea. Kahjuks tehti fish paarikümnge käega tühjaks ning see halvendas veelgi laua üldist olukorda. Veidi leevendust andis vsiu100 üleviimine teise lauda aga seda lõbu ei jätkunud kauaks, sest 10 mintsa pärast potsatas ta meie lauda tagasi (minu vasakule käele) aga nüüd juba short-stackina. Minu paremal käel istusid Naxer ja 2 agresiivset soomlast (ja kusjuures ma ei saanudki aru, et mis puust need mehed tehtud on. Tundusid preflop agresiivsed ja postflopis kohutavalt mökud) ja vasakul siis short-stack vsiu100 ning vanahärra, kellel oli salasuhe ässadega ning armastas neid kohutavalt üle mängida. Oh seda ebaõnne, kui satud turniiri kõige halvemasse lauda ning kõige halvemale positsioonile.
Esimestel levelitel ei juhtunud mitte midagi märkimisväärset, sest tihti peale oli käes täielik malts ning kui saingi midagi spekulatiivset (suited sitta või väikseid paare) siis flop läks täiesti metsa. Blindid kasvasid ja poomissilmused ümber mängijate kaelade läksid ühe rohkem pingesse ning oli märgata esimesi mängijaid, kelledel hakkasid tekkima hingamisraskused.
Nagu ma enne mainisin siis mu paremal käel positsioonidel istusid kaks marutõbist põtra, kes järjepidevalt raisesid, kui ma olin big blind. Vsiu ja Naxer rääkisid, et nad tulevad minu blindide järgi (mõttes muigasin), et ma pean nüüd vastu võitlema. Kõik on õige, et nende teooria võib paika pidada aga minu jaoks 3 eelnevat steali (mis ei ole läinud showdownile) on väga short term ning veel piisavalt hea stackiga gamblema ei lähe. Õnneks ei lasknud kamraadidel end heidutada ning jätkasin järjekindlalt oma sõjastrateegiat.
Siit ka esimene käsi, mille kohta ootan kommentaari ja arvamusi. Üks soomlastest raises, Naxer pani allin ja preflop agressor foldis ning Naxer näitas ässa. Tiir hiljem leidis aset täpselt sama jama. Nüüd ma big-blind, käes JJ, stack 2400 (blindid 150/75). CO raises 400, Button callis ning Naxer, kellel miski 2,000 järgi reraises 1000 (või tegi sellise väikse raise) ning ma saatsin oma sõdurite armee suht mõtlematta erru (loe: foldisin). Enne kui kaigastega peksma hakkate ning vibuga kriitikanooli laskma, siis lubage põhjendada:
Põhjendus: Kuna soomlased olid eelnevalt stealinud ning Naxer ilmselgelt kaitses oma blinde siis soomlaste open-raise ranged võivad (rõhk sõnal VÕIVAD) olla tightimad. Samuti Naxer oli korduvalt enne kaitsnud blinde siis nüüd võis ta võtta vähe tightimaks, sest ta võis karta re-resteali. Ja Naxer oli eelnevalt näidanud väga tight mängu (ma ei ole enne teda nii tightina näinud) ning tema raise oli kahtlane. Ma olin päris kindel, et tal ei ole seal äss paska vaid ta tahab näha kas nõrgana (et meelitada sisse soomlased või/ja mind) või siis tahab näha tugevana (väike paar). Aga ma tõesti kahtlesin selles, et ta oleks suuteline nõrga käega nii tegema ja siis otsustasin, et ma võin olla domineeritud suurema paari poolt või siis tulemas on flip. Ja kuna mul stack oli veel piisavalt suur, et ka foldides hiljem suuri tegusid korda saata siis otsustasin käe foldida. Kahjuks või õnneks foldisid ka põhjanaabrid ning Naxer näitas TT. Ootan antud käele kommentaare. Tegelt ma ise arvan, et long runis võib olla tegu väga puhta coin-flipiga aga kasumlikuks shoveks teeks potis olev dead-money.
Tundub, et peale viimast kätt hakkas Naxerile pähe topelt-rumm, mille ta ülikiirelt ära hävitas ning muidugi hakkas oma niti paska suust välja ajama ning läksin juba päris vihaseks ja ääre pealt oleksin seal lauas plahvatanud ja talle kallale läinud aga õnneks suutsin end talitseda ja olin parem vait. Ei talu põhjendamatut arvustamist, kui mina tol hetkel leidsin, et on õigem fold ning oskasin välja tuua vastavad punktid (mida tõin välja põhjenduse osas), et miks ma nii arvan ja tema tuleb rääkima, et halb fold ilma mingi põhjenduseta siis fuck you moron. Ei hakka vaidlema ka sellel teemal.
Ring hiljem, blindid 200/100, ma UTG (Under The Gun - positsioon peale big-blindi) ning raisesin 500. Kõik foldisid peale selle lollaka soomlase, kes raises hästi kiirelt ja nii suurelt, et call tähendaks minu jaoks all-in. Põhimõtteliselt olin ma oma callis nüüd täiesti kindel, sest pea 25% stackist sees, ta ülemängis positsiooni ja tundus, et mängijate stiilile erilist tähelepanu ei pööranud ja rohkem mängis kaarte. Ja nagu ma ütlesin, et ta raises väga kiirelt ning kordagi ei küsinud stacki suurust. Mulle nii väga tundus, et tahtis kätt mängida kiirelt ning lõhnas nii väga AJ+, 22-99 järgi. Maybe ka suited pildid või midagi taolist. Callisin ja kahjuks mu read oli ebakorrektne – neandertaal näitas soldatite paari. Selleks korraks siis piinad läbi. Flop ebaoluline sitt, tõusen püsti ja hakkan nuuksudes ära minema ja turn oli ime 8! Sakaut! River ebaoluline ning sain ebaõiglase duubli.
Peale seda duublit hingusin 4,000 chipsi juures pikalt ja hakkas pihta rush (väga hea kaardijada lühikese aja vältel). Blindid olid suured ning kaart hakkas voolama ning isegi kui actionit ei saanud polnud hullu, sest blindid olid juba nii suured, et ka nende võtmine oli väga hea. Võitsin ka flippe (väikstemate stackide vastu) ning sain stacki 20k peale. Vahepeal kukkusid välja Naxer, vsiu100 ja Privador (kus ja kuidas lugede nende blogidest) Edasi kõikusin 16-20k vahel, bubbles (mõned kohad enne rahasid – näiteks 11 järgi, 10 saavad rahasid) üritasin ära kasutada oma suurt stacki ning mängijate kartlikust jääda rahadest ilma. Aga tundus, et see on mõttetu üritus, sest mängijad küll olid ettevaatlikumad aga ses mõttes, et nad enam ei raisenud vaid ainult callisid raisesid ja jube ebamugav on mängida, kui sa oled OOP (out of position), peale raise+calli on sul stack 17k, pot on 7k ja vastasel on 9k. Bubble kestis oma 45 mintsa ning siis tuli kaua oodatud rahad ja finaal laud. Finaal lauas mul huvitavaid käsi ei olnud – kui raisesin siis kõik foldisid preflop ning keerulisi otsusesid enne viimast kätt ei olnud. Ainukeseks huvitavamaks situatsiooniks kujunes see, et miskil ajahetkel piilus SantaKlaas (ei hakka kodaniku nime avaldama, kes teab kellest just see teab) cashist (rahalauast) meie finaal lauda ning avastas, et ma olen kohutavalt kaine ning sunniviisiliselt tellis mulle viina. Õnneks tuli mu hingepäästja peokuningas, kes oli just peole minemas ja Park Casino jäi talle teepeale ning möödaminnes astus läbi, et vaadata kuidas mul läheb. Eriti kaine ta polnud aga kuna tal kurk kuivas ja ma ise eriti vodkat ei joo ja peokunn reetur ei ole siis aitas mind, kui sõpra hädast välja. Karjus, et alkohol on mu vaenlane ja vaenlase ma hävitan ning tõmbas hetkega kogu kupatuse lipsu taha. Soovis edu ja läks totsidega linna peale trallitama.
Ok tagasi finaal lauda juurde – 4 meest järgi, UTG, kellel on 13,000 chipsi ja kes on päris hea mängija, läheb allin. Teised fold ja me oleme big-blindil. Blindid olid 1500/3000 ja meil on käes A6o, stackl ~20,000 chipsi – Call või fold ja MIKS?
Ma callisin, sest 4-handed laud suurte blindide ja väikeste M-ide :) ja aega oodata ei ole. Varsti olen ise shortstack (tegelt seda ma olingi) ning siis pean juba iga pasaga moovi tegema ning isegi, kui kaotan on mul veel 6k chipse järgi. Tal oli A7o ning ta võitis. Järgmine käsi ta BB ja ma SB, teised fold, mul käes 69o ja lükkasin allin. Tal AK ning ma out. Neljas koht ning 5400 eeki + väike boonus TrioBeti poolt + Olympicu esimene cash. Mis siis, et oli palju õnne aga minusugused fishid peavad ka vahepeal hittima, sest muidu me rohkem ei mängi ju.
Peale seda hakkasin mängima cashi. Tegelt pidin ootama päris kaua, sest laud oli täis ning lõpus poole kolme paiku, sain ka lauda koha, kui üks soomlane, kes litsus ühe korraga laiaks 3 meest (rämeda luckiga, vsiul KK, sai PF all-in ja vana somm callis 66-ega vsiu allini ja vee ühe vana allini ning oli kolmandaga flopist 2pair side pot, aha lugege vsiu blogist), kellest kaks vabastas oma koha. Mänguks oli 25/25 NL Texas. See laud oli ikka kohutavalt mõnus ja kirsiks tordi peal oli 30,000+ stackiga purupurjus soomlane, kes jube lampi raises iga käega. Kuradi kahju, et sinna lauda nii hilja sain, sest sealt oleks võinud tulla küll. Härradega sain rahalauas aega viita umbes 3 tundi ja selle aja sees sain 3000 eeki kasu. Ja tahaks mainida, et see Live rahalauad meeldis mulle väga ning ma ei saa aru, miks ma pole enne seda mängimas käinud peale TB live turniiri. Igastahes järgmised korrad see viga saab parandatatud.
Kokku turniire mänginud: New Players Choice: 100 [buy-in + 2 x rebuyd] = 310 TrioBet Live [Pilet läbi 30$ Satika] = 300 TrioBet Live [Pilet läbi 30$ Satika] = 300 330+R [Buy-in+Rebuy+Addon] = 930 TrioBet Live [Pilet Ostetud] = 1100 TrioBet Live [Bloggerite Freeroll] = 0 ———————————————————- Kokku: 5 turniiri. Sisse: 2940. Välja: 5390. Kokku: 2450 (ROI: 54.5%)
* Antud statistika ei arvesta diilidega võidetud/kaotatud summasid ega boonuseid (nagu TrioBeti Live turniiride lisatud raha)
