Archive for February, 2012

Macau

Monday, February 20th, 2012

Alates laupäeva hilisõhtust oleme Priiduga  otsapidi Hiina erihalduspiirkonnas Macaus (või ka Macao, ma ei teagi kumb on õigem öelda). Phuketist niipalju, et nagu ütlesin eelmises blogi sissekandes, et tõenäoliselt ei toimu viimastel päevadel midagi erilist siis nii see ka oli. Neljapäeval külastasime Phi-Phi saari, kus nähti ahve, randu, saari, snorgeldati aga mitte midagi ahhetama panevalt erakordset. Õhtul oli jälle pidu, õnneks reedel puhkasin ja laupäev asjad kokku ning Macausse.

 

Macausse üürisime korteri ja selles peatume järgmised 30 päeva. Tõenäoliselt pärast seda lähevad meie teed Priiduga lahku ning mõlemad astuvad oma suunas. Minul ega ka temal täpselt plaani ei ole. Niipalju ma tean, et 28. veebruar on mul tagasilend Hongkongist Talinna ja selle aja jooksul pean mõtlema välja, mida ma täpselt teen.

Kindel on see, et 28. veebruar ma tagasi ei tule aga natuke raha juurde makstes saaksin lennukuupäeva liigutada näiteks 20. märtsi peale. HK-st lennata Tallinna ja siis minna Lõuna Euroopasse. Aga ma olen natuke skeptiline selle plaani suhtes, sest kui ma juba Helsingisse jõuan siis tean, et ma ei viitsi lõuna-euroopasse minna ja lähen Tallinna aga kuna ma ei soovi see talv/kevad enam lund ega miinukraade näha siis see plaan kuidagi ei sobi.

Kuna ma olen juba nii kaugele tulnud siis ehk parem plaan oleks lennupiletid üle lasta ja jääda veel ca. kuuks ajaks Aasiasse ja startida Eesti suunas aprilli lõpus kui juba Maarjamaal soe. Selle plaani üks agasid on, et mul on vaja kindlalt uut korterit ja head internetti. Hotellides mulle ei meeldi ei elada. Kuidagi ei ole seda kodu tunnet ja puudub privaatsus.

Niipalju siis tuleviku plaanidest aga läheme tagasi olevikku. Hetkel siis laupäevast õhtust alates Macaus.  Kuna korteris ei ole käterätte siis läksime Priiduga rättide jahile. Peatänaval otsustasime ka külastada küpsisepoode ja osta küpsiseid, mis on Macau müügiartikkel number 1. Samuti liha ja koogikesi. Kokku kulus kolme poe külastamisele 3 tundi,sest järjekorrad ja tunglemine on meeletu.

Linn on väike aga väga ilus, puhas ja võimas. Kokku ei ole millegi pealt hoitud. Suured-säravad kasiinod, hiiglaslikud sillad, pilvedesse tõusvad ehitised jne. Väga hämmastav oli minu jaoks kellapoodide tänav. Suur tänav, kümneid ja kümneid poode. Kellade hinnad on 10 000. eurost kuni 200 000 euroni välja (see oli kallim, mida ma nägin). Chaom1 sõnade kohaselt ei ole need poed vaid pandimajad.

Hetkel rohkem ei meenu kuna linnas vähe käinud aga jõuab 30 päeva jooksul paljutki teha siin Lasnamäe suurusel alal kus elab 500 000 inimest ja mida külastab aastas üle 20 000 000 turisti. Blogi sissekandeid ärge eriti oodake (1-3 posti selle 30 päeva jooksul), sest siin ma rohkem panen rõhku mängule kui puhkusele ning mängust kirjutama ei hakka.

 

Phuket, Patong

Wednesday, February 15th, 2012

Oleme siin olnud juba 7-8 päeva ja üldiselt kõik päevad on olnud suht ühesugused.  Seetõttu ei näinud mõtet varem kirjutada.

Phuketile saabudes meil natuke joppas, et ei bronninud hotelli kogu reisiks vaid võtsime viieks päevaks. Hotelli laiendati, mis tähendab, et kõva ehitustöö käis ja seega müra oli kole kui sõjatandril. Iga päev alustati tööga kell 09:00 ja lõpetati 17:00 ning põhitööriistaks oli piikvasar. Mu toas oli veel suht oks-toks olla aga Priidu toas ei kuulnud üksteise rääkimist ka. Tagatipuks viimasel päeval muutus ka voolav vesi defitsiidiks.

Kogu see süsteem, olukord, liiklus, elu ja olu on väga suur korralagedus ja see hakkab vaikselt siibrisse viskama. Näiteks tänaval tehakse lahtise tulega süüa ning kõrval seisavad gaasiballonid, kus peal kiri: tuleohtlik. Kinos enne filmi algamist lastakse Tai kuninga auks laulu vms. ning tõustakse püsti. Kanep on keelatud aga seda müüakse või lausa jagatakse teatud baarides (kirjeldan täpsemalt all). Tänaval tehakse süüa nii, et kõrval on prügikotid ja suur solgiämber, millest hõngub meelierutavalt ebameeldivat lõhna. Hotelli omanik on ühtlasi rollerilaenutaja ja töötab samal ajal ka kõrval poes. Lambipirni vahetavad kolm meest korraga. Bensiini müüakse viskipudelites jne, jne, jne.

 

Anyway üleeile vahetasime hotelli, meiega ühinesid ka Tiit ja Tolmuahv, kes saabusid Vietnamist. Eelneval päeval tutvustas Ove meile reggae baari ja otsustasime uute kamraadidega seda uuesti külastada. Tegu on väga huvitava baariga, kus baarmen keerab rahulikult jointe ja jagab neid lahkelt oma klientidele. Kindlasti tasub ära märkimist ka WC. Sinna viib selline kitsas tunnel ja maa kubiseb hiirte suurustes prussakatest. Meenutab täpselt Indiana Jonesi filmi.

Ove muidugi alguses ei hoiatanud, et seal sellised elukad pesitsevad ja ma olen räme putukakartja siis kiljusin ning karjusin seal. Ove see peale: ära karda, kohalikud ju söövad neid. Igastahes mina sinna ei läinud ja kastsin palmi. Peale reggea baari standard linnalaks ja tagasi hotelli.

Eile Tiit ja Tolmuahv tahtsid rätseppa külastada ning läksime seda otsima. Tee peal tulevad vastu kaks valget tütarlast, kes küsivad, et kas inglise keelt räägime jne. Räägivad, et neil täna ainult turistidele pidu, avatud baar jne. Siis uurivad, et kust me pärit. Vastuse peale, et Eestist hakkas üks tütarlaps naerma ja Eesti keeles rääkima.

Igastahes olime nõus 1000 bahti maksma (25 euri) ja läksime õhtul sinna peole. Esimesed kaks tundi olid tasuta joogid ja mõni meist suutis oma 1000 bahti eest maksimum väärtuse võtta. Pidu oli enam-vähem norm aga kuna seal õhukonditsiooner oli põhimõtteliselt olematul ja peoruumides 30 kraadi sooja siis mina oma triiksärgi ja teksadega seal üle pooleteise tunni ei suutnud olla. Läksime Priiduga piljardit mängima.

Rohkem nagu ei olegi midagi juhtunud. Aa üks seik oli veel, kus Priiduga tiksusime baaris miski Kuveidi vennaga, kes käristas välja. Mingi aeg ta kadus ja siis baaridaam tegi meile lampi paar shotti välja. Imelik on see, et meil Priiduga täpselt peale shotte pilt kadus ning olime päris hulluks ära läinud. Ei tea kas õnnetu juhus või oligi midagi joogi sees? Asjad ja kõik olid hommikuks alles aga täiesti black-out, null kaadrit. Samuti pohmell oli imelik. Tavaliselt kui tekib sama olukord puhtast alkoholist siis ikka miskid pildid oleks silme ees, lisaks oleks hommikul veel vägijoogi liigtarvitamisest purjus aga seekord täiesti kaine ning süda meeletult läikis.

Tõenäoliselt käime veel mõnel saarel ära või midagi taolist aga ei midagi erakordset. Liiga standard, liiga igav koht aga vähemalt irvitada on sitaks saadud :) Ootan juba Macaud ja Hong-Kongi.

Lõpetuseks: Hossiga vist ei saagi kokku, sest ükspäev avastasin, et telefon ujub õlle sees ning nüüd streigib. Päevas 8h töötab normaalselt ja siis jälle 16h ei tööta :S

TÄIENDUS: Reggae baaris oli veel see lahe, et alguses ei olnud baarmeni, kõik joogid jms. laiali. Seal oli silt: mind ei ole, helista mulle. Helistasime siis ning baarmen ütles, et ta jõuab tunni jooksul, et sest ei ole midagi. Võtke me endale sealt ise jooke, mida tahame ja pärast arveldame. Väga naljakas aga samas väga suur respekt, et inimesed on siin nii “ausad” (ei varasta aga samas petavad räigelt, oled valge siis hind mitmekordistub). Eestis oleks selline koht paari minutiga ära riisutud.

Hüvasti Bangkok, strastvuite Phuket!

Thursday, February 9th, 2012

Täpselt nii ongi. Bangkokile ütlen hüvasti, mis tähendab, et ilma väga mõjuva põhjuseta ma seda linna enam ei külasta. Jutt, et tegu on odava linnaga või üleüldse Tai on odav on täiesti naeruväärne. Vähemalt seda minule, kes külastab riiki turistina ja veedab aega enamustes turismipiirkondades. Bangkok on ikka tunduvalt kallim kui Tallinn ja kui peol käia siis vähemalt poolteist korda kallim. Kui tõesti tänavatoitu süüa ja kuskil urkaperses elada siis võib 5000 krooniga kuus hakkama saada aga sellise lähenemisega oleks absoluutselt iga riik/linn odav. Lisaks Bangkokis on kuidagi jube kitsas, räpane ja kõige hullem on kuumus, mis seda räpasust, heitgaase ja muud paska võimendab. Tunne nagu ei saaks hingata.

Bangkoki viimase õhtu veetsin spewmonkeyga mööda baare, klubisid ja pubisid käies. Selle vennaga peol käia on omaette kogemus ja hommikuks kõhulihased krampis irvitamisest. Alustasime piljardibaaridest ja edasi Nana Plazale. Suvalises baaris ostsime 1000 bahti (ca. 25 euri) eest 100 pingpongi palli, mis teeb ühe palli väärtuseks ca. 0.25 eurot. Point selles, et kui sa viskad palli ja baaritöötaja (ettekandja, tantsija vms.) selle kinni püüab saab tolle palli eest 0.25 eurot tagasi. No siis hakkasime neid seal tulistama küll ükshaaval, peotäite viisi, kahe peoga jne. ning kogu baari töötajaskond vajus meie ette.

Sellist rabelemist, karjumist ja kiskumist ma ei ole enne näinud. Viskasime peoga, need jooksid end pooleks ja me viis mintsa tuimalt irvitasime. Natuke piinlik hakkas vaadata ja naerda, et sellise näruse raha nimel lastakse end nii alandada aga mis ma teha saan – kui neile endale ka see nii palju lõbu pakub siis laseme aga minna.

Pallid loobitud kadusime muudesse baaridesse, kus juhtus veel mitusada ennenägematut asja, millest ma lihtsalt ei viitsi kirjutada. Ütleme nii, et siin riigis saad raha eest kõike ja näed asju, mida Eestis ei näe või vaadatakse sellele väga viltu. Alates ladyboydest, jaapani pervertidest ja lõpetades vanade paksude higiste meesteni välja, kes lasevad endale tuua 3-4 nuia ning lasevad end sellega lava ääres spankyda.

“Ahaa”, “WTF?” ja kägardumise momente oli tohutult. Seda on raske edasi anda sõnadega vaid peab pigem ise nägema. Võib lugeda õnnestunud õhtuks ja samas hea meel, et saime Bangkokist järgmine päev minekut.

Eile jõudsime Priiduga Phuketile, Patongi. Esimese päeva veetsin vedeledes ja midagi tarka ei teinud. Puhkasin, passisin niisama. Täna sai juba esimene suurem tiir linnapeal tehtud. Väga tugev turismipiirkond, kus esmapilgul tundub, et kõige rohkem kuuleb vene keelt ja tänavapildis paistab valgeid rohkem kui kohalikke. Hotellis on Tai kohta normaljonks nett ja sai ka esimesed mängud tehtud. Järgmised 3 päeva mängin ja istun rohkem hotellitoas, kuuendal päeval liituvad meiega Tolmuahv ja ta sõber ning siis läheme uusi maid koos nendega avastama.

Pilte ei ole veel teinud, rohkem midagi tähtsat ei meenu.

Minust

Blog, mis räägib pokkerist ja elukutselise pokkerimängija argipäeva elust.Loe edasi

Want to subscribe?

 Subscribe in a reader Or, subscribe via email:
Enter your email address:  
Find entries :