Wednesday, April 30th, 2008
Aprill – best month ever! Aprillis oli meeldivalt hea jooks ning tegin ka päris head mängu. Samuti millega ma eriti rahul olen on see, et ma suutsin end hoida 100% tildist eemal ning ei tiltanud ühtegi buy-ini maha. Ja mis ma olen avastanud, et mida vähem ma mängin seda paremaid tulemusi ma teen ning tundub, et 50-60k käsi ongi hetkel minu “lagi” ning proovin edaspidigi samat lage hoida.
Ja ehk tuleval kuul saab lagi natuke kõrgem olema, sest Starsist anti lootus selle nädala jooksul kuvar teele panna. Lõpuks ehk… Ja hilinemsi põhjuseks toodi varustaja poolsed probleemid, mis pidid siis lahenema selle nädala jooksul.
Graafikutelt summasid välja lugeda ei saa aga kes nii väga tahab siis ta need summad ka üles leiab. Ja kui keegi tahab ka dollaritega graafikut näha – hmm kes otsib see leiab.
Ja mängulisele kasumile veel +1500$ boonus ning -400$ turniiridelt.
Posted in Kuu Kokkuvõtted, Ranka Blog | 5 Comments »
Sunday, April 27th, 2008
Otsutasin täna kirjutada artikli – endast! ;) Mitte endast ülistava vaid alustada algusest ning kirjeldada, kuidas sain kaotavast mängijast võitvaks mängijaks. Mis etappe läbi elasin ning kuidas üldse “pokkerimängija” elukutse tekib. Samas pean hakkama väga palju eraelu lahkama – eriti mulle ei meeldi aga kui peab.. siis peab…
Arvutite taga olen elanud nüüdseks üle 10 aasta ja igapäev üle 5-6 tunni päevas. Alguse sai kõik sellest, kui sattusin arvutimängude sõltuvuse küüsi. Kõige kurjajuureks oli 1 imelik mäng nimega MUD (Multi User Dungeon, eesti keeles teati nime all MUDA). Tegu oli tekstipõhise online mänguga, kus kõik viimseni anti edasi tekstiga – nii tegevus, kaklused, rännakud jne. Kõrvaltvaatajatele tundus see mäng väga nõmedama, kuna miskid friigid tagusid klaviatuuri ning vahtisid teksti ekraanil (mida tuli sekundis tohutult). Võrreldav pokkeriga, et kõrvaltvaataja ei saa aru, et me tegeleme oskus – mitte hasartmänguga. MUD-i hakkasin mängima umbes 1996 ning tollal olin põhikoolis. See mäng tekitas nii tugeva sõltuvuse, et ilma selleta ei saanud olla. Õppimise aeg mängisime ja hiljem hakkasime ka koolitundide arvelt lisa röövima, mis ühtlasi mõjus halvasti ka õppe-edukusele. Ma arvan, et see on võrreldav hasartmängu sõltuvusega. Siis kui ei mänginud siis oli kogu aeg mõte peas, et saaks ainult mängida ja mängides oli hea olla. Ainuke erinevus oleks, et me ei pannud oma raha riski alla. Samas tagantjärgi vaadates võis see olle mu elus väga tähtis etapp, sest see sõltuvus lahtus, kuna suvevaheaegadel ei mänginud ja see oli ka ühtlasi taastumise allikaks. Ning aasta-aastalt sõltuvusest sai hobi ning enam ei mänginud kuna pidi vaid meeldis. Ja kui ei saanud mängida siis ei mänginud ning võõrutusnähte ei esinenud. Ise ma arvaks, et mul on eeldus hasartmängu sõltuvuseks aga läbi elatud arvutimängu sõltuvus andis mulle immuunsuse ning kogemused ning samuti pokker on andnud sügavad teadmised tõenäosusteooriast. Kui ma poleks arvutimängu sõltuvust läbi elanud siis ma tõenäoliselt ei oleks pokkerini jõudnud ning ehk praegu veedaks elu automaadipõrgutes dostojevski süsteemi testides.
Aga kahjuks graafilised mängud (eelkõige WOW, Runescape) tõrjusid MUD-id välja ning tekstipõhised vana kooli mängud muutusid vähem populaarseks ning aastal 2006 suvel ma enam peaaegu ei mänginudki. Endiste mängijatega suhtlesin edasi ning enamus neid mängisid pokkerit. Kutsuti mind aga ma eriti ei võtnud vedu, kuna ei tundnud suurt huvi online kaardimängude varsti. Aga siis ühel augusti kuu (2006) õhtul sõber sai Prima 5000$ guarantee finaal lauda ning sai sealt 6-enda koha ning pani 270$ tasku. See tundus tollal mulle suur summa ja pilet maksis ainult 3$ ning hakkasin ka pokkerit proovima. Pokkeris ma ei teadnud isegi käte tugevusi, mitte midagi, sest ma ei olnud enne kordagi pokkerit mänginud. Algul mängisin play money (pokkeritoa poolt antav mänguraha) peael. See tüütas ära ning hakkasin mängima freerolle. Kuu aega freerolle mängideis sai korjatud sente ning huvi aina kasvas. Sai tehtud esimene deposiit 10$ või nii (mis tundus eriti suur tollal) ning sai hakata mängima 2$, 15 mehe sng-sid, kus vahelduva eduga võitsin. Lõpuks võitisin 5$ sng-l 35$ ning roll oli tollal juba üle 50$. Tegin cashoudi 500 eeki ;)
Bankroll managment mul täielikult puudus. Kogu aeg kui roll natuke kasvas tegin cashoute aga vähemalt ma ei mänginud kordagi üle rolli. Kahjuks cashoudid said mulle saatuslikuks, sest uksele koputas härra Kõver Downswingi ametist ning tema käte väänamisele ma vastu ei suutnud panna ning läksin bustoks. Ja hakkasin välja võetud raha tagasi sisse panema – aga nüüd osade kaupa 5$, 10$ jne. Ei aidanud ka see. Härra Kõver ei läinud ära ning andsin alla. Ütlesin, sitt võta ja kadusin ise ning lõin käega ja lõpetasin selle räpase pokkeriga. Daatumiks võis olla Septembri lõpp-oktoobri algus. Aga eelnevalt olin leinud pokerclubi foorumi, mida külastasin iga päev ning isegi, kui pokkeriga lõpetasin lugesin seda foorumit edasi. Ja ühel päeval leidsin teema, kus keegi tore härra müüs raamatuid. Ikka jäi südamesse kripeldama, et krt nii ei saa alla anda, et ostan need raamatud ära ja proovin uuesti. Kui nüüd ka perse läheb siis saan öelda, et ma vähemalt andsin endast kõik. Mõeldud tehtud. Härraga saime kauba tehtud, rahad makstud ja lubatud raamatud olid järgmine päev olemas. See oli mu elu kõige suurim viga mida ma tegin…. Sest peale seda päeva järgmised 12 kuud magasin keskmiselt 5 tundi päevas, lõpetasin alkoholi tarbimise (mida sai enne usinalt tarbitud) ning kogu vaba-aeg kulus õppimisele. Ühtlasi nädal varem jätsin ka suitsetamise (olin 5 aastat eelnevalt korsten olnud) maha ning õppimine oligi hea augutäide suitsuisu peletamiseks. Raamatuteks olid
(kolm esimest raamatut peavad olema kohe kindlasti iga pokkerimehe pokkeri-riiulil – tegelt veel rohkemgi aga neist teinekord). Nüüd hakkas jube õppimine pihta. Tööl ollesin lugesin raamatuid, peale tööd õhtuti/päeva/hommikul mängisin ning praktiseerisin õpitut. Vaatasin läbi varasemaid käsi ning itsitasin, kui rumal olin. Iiga vaba tund ja minut kulusid õppele. Ja juba tuli hakata varastama ka uneajast. Ei olnud harukordne, kui mõnikord hommikuti tööle minnes, ei olnud öösel mitte ühtegi tundi maganud vaid olid mänginud või foorumites ringi sobranud. Ja tollal töötasin tehases, kus oli vahetustega töö (1 nädal 06.00-14.30, teine nädal: 14.30-23.00, kolmas nädal: 23.00-06.00). Töö oli ise-enesest lihtne (nii lihtne, kui lihtsaks iga mees tegi) ning sai töö aeg lugeda. Aga kui käia sellistes vahetustes tööl siis läheb kogu nädala rütm sassi – harjud vana rütmiga ära, tuleb uus rütm peale ning see omakorda süvendas une ja ärkvel aja sassiminekut. Aga õnneks ma suutsin need augud täita õppe ning mänguga ning olin suht harjunud juba vähese unega.
Raamatutest ammutasin tarkusi ja sain aru, et ma olen alles väga alguses ning pikk ja valuline tee tuleb käia ning ma ma tõsiselt kahtlesin, et kas ma jõuan ka kunagi eesmärgini. Jõuda saarele mille nimi on “Võitev Mängija”. Igastahes ma ei andnud alla ning jätkasin õppimist – ma imestasin, et kuidas ma enne nii loll olin, sest sellised vähetähtsad mõisted nagu – viga, pot odds, implied odds, long run jms said väga tähtsateks mõisteteks, mis aitasid mängu paremini mõista. Ma tahtsin teada saada rohkem, lugeda rohkem ning hakkasin kokku kaapima kirjandust. Sain foorumitest raamatuid ning siis avastasin www.kriso.ee kust saab võõrkeelseid raamatuid tellida ning see sai mu sõbraks. Minust sai raamatusõltlane ning tööjuures vaadati ka imelikult, et miski raamatukoi. Sest ma tööjuures kogu vaba aja kulutasin lugemisele.
Raamatutest oli väga palju kasu. Nad ei õpeta sind mängima
vaid nad õpetavad mängu mõistma ja milliseid erinevaid faktoreid kaaluda. See on sama, et kalameest ei saa õpetada kala püüdma aga saab õpetada, et kust püüda, kui sügavalt ja mis söödaga. Kala pead ikka ise välja tõmbama ning aru saama, millal ta konksu otsas on ja millal mitte. Edasi läksin Pacific Poker‘isse ning suutsin võita ühte turniiri – 330$. See oli võidumeetrilt minu jaoks väga suur hunnik pappi ning see lisas ka tohutult enesekindlust, et päris tumba-jumba ma ei ole ning lootust mul on. Aga kuna mulle Pacificu soft eriti ei meeldinud, ei olnud ka seal häid turniire eriti palju siis võtsin rahad välja.
Aasta 2006 lõppes kokkuvõttes plussis ning väga suure arenguga. Aastal 2007 tellisin raamatuid juurde – nii pokerclubi foorumi kaudu kui ka nüüd juba vana tuntud kriso.ee-st. Enne 2007 aastat võtsin igalt poolt raha välja ning hakkasin uuesti TrioBet‘is õnne proovima. Aga nagu ikka ei ole ühtegi head asja ilma halvata ning tuli jälle härra Kõver külla. Aga nagu nuhtlus – ikka ja jälle hoidsin kontol oma 20-30$ ning deposiitisin 20$ kaupa. Ei pidanud kaartid vastu, sng-des hävinesin tähtsatel aegadel ning lõpus hakkas koppa ette viskama ning lubasin, et see kuu enam ei tee ühtegi deposiiti. Pokkerikontol oli 10$. Tegin siis 5$ rebuyd-d trios ning ma võitsin selle ära! ;) Auhinnaks oli 500$ (vist täpselt ei mäleta). Seda rolli enam välja ei kakkunud kuna sain aru, et rolli majandus on tähtis ning hakkasin sendikaid mängima. Laudadeks oli 6 max, 5 sendi lauda ja strateegia lihtne – limpida suited connecotrite ja väikeste paaridega ning kui hitin floppi siis täiega raha sisse kütta. Premiumitega panin koha 12BB raisesid. Nii imelik, kui see ka ei ole see strateegia oli edukas. Variatsioonid oli räiged aga teenisin. Kolisin 6maxist fullringi ning mängisin NL10.
Olin edukas. Veebruari-märtsis (Ei mäleta täpselt enam) 2007 kuus tahtsin Starsis uuesti õnne proovida ning kuna ma tahtsin raha kohe saada Starsi ja tollal ainus viis oli Starsi panna läbi krediitkaarti või läbi Tim‘i (mul krediitkaarti ei olnud) . Timil kahjuks oli ainult hansapank ning mul ühis ja raha tahtsin kohe saada siis kasutasin vana sõbra abi – Peokuninga abi. Tema tollal pokkeriga ei tegelenud ja oli ka vana mudasõber (sõber muda mängimise aegadest) ning skeem oli selline, et tal oli mõlema panga klient, et ma kannan raha Peokuninga SEB kontole ning tema oma Hansa kontolt Timile ja Tim mulle starsi. Sõber tegi skeemi ära ja kisas, et ma olen hasartmängu sõltlane, et mis pasaga ma tegelen. Tol õhtul ma talle seletasin ära, et kuule nõid ära lõuga siin ja ei ole mõtet tatti pritsida ning peldiku seinu sodida, kui millestki ei tea. See on oskusmäng ja blbablalnala. Sitt jäigi uskuma ning samal päeval tegi play money konto ning tollest päevast hakkas ka mängima. Algul freerolle, edasi cashi ning meist said tollal parimad pokkerisõbrad ning suht koos õppisime, sõimasime, mölisesime, mõnitasime, lõõpisime jne. Ja teeme seda tänapäevani, kui me veel surnud ei ole. Starsis ma ei mäleta, mis rahast sai ja see polegi tähtis. Ju bustoks läksin ;)
Primas läksin siis full-ringi mängima NL10. Kogu aeg lugesin raamatuid ja tol hetkel lugesin No-Limit Hold’em – Theory and Practice (mida olen tänaseks 3 x läbi lugenud – algul lugenud, siis sõna sõnalt tõlkinud ja siis korra veel meenutuseks) ning mäng hakkas minema. Teadsin, mis käsi mängida ja õppisin stealima blinde. Blindide steal oli esimene samm, mis hakkas eristama mehi poistest, sest sellega edasi kasvas positsiooni tundlikkus. Tollal hakkasin veel rohkem tunde kulutama õppele ja analüüsile, sest tulemused olid paranenud. See omakorda andis indu ja jaksu suuremale õppele. Mai kuus hakkasin lugema 2p2 (www.twoplustwo.com) foorumeid aga tegin seda suhteliselt harva, kuna teemasid tuli nii palju peale ning ise vastata ei jõudnud ega julgenudki. Aga pika peale lugedes sain selgeks, et võitev pokker on agresiivne pokker, kus ei ole vaja trikitada, slowplayda ja teha nalja. Mai kuus saatis mind jälle downswing ning lendasin mitu korda trepist alla ning tuli esimene suurim tilt peale. 900$-ist oli järgi jäänud 700$ ning tegin cashoudi. Jätsin 100$ peale, mis kuivas kokku 50-60$ peale. Õnneks joppas jälle ning mai lõpus/juuni algul (täpselt ei mäleta) hittisin prima 6k$ guarantee turniriil esikoha ning sain täpselt 2000$. Minu esimene suurim ja hetkel üldse suurim turniirivõit. Cashisin 1500$ välja ning jätsin 500$ arvele. Hakkasin uuesti NL20 grindima ning õnn pöördus. 1 suurem võit muudab paugupealt kogu psühholoogia ümber ning võita on poole lihtsam.
Juunis oli kaardijooks hea ning sai liigutud NL50. Samuti sai proovitud short-stackimist erinevates limiitides ning vahelduseks mängida 6-maxi NL20, kus mind saatis rämedalt hea jooks ning kari donke ;) Samuti võtsin vastu oma elus otsuse, et lõpetan praeguse tööga suhted, et jaanipäevast viskan avalduse sisse, kui puhkus hakkab ehk siis juuni lõpus ning puhkuse aeg otsin uue töö. Miskis tehases ma ei viitsi küll elu aeg lolli mängida ja peata orjatöölist mängida. Seal on paras olla siis, kui oled 60 aastane ning hea lisaraha teenimas käia. Aga nad olid kavalad, kavalad kui ussid. Nad tulid enne puhkust uue lepinguga ning tõsteti palka. Siis lõin käega ning võtsin uue palga. Puhkuse aeg mõtlesin üle ja mõtlesin ümber, et ikka lähen ära aga peale puhkust kui midagi leian.
Puhkus tuli. Vahepeal proovisin ka 6maxi ning NL100 primas ning seal hea jooksuga olid ka head tulemused. Aga lõpp läks perses, sest siis jälle halb jooks tuli ning hakkasin tiltama. Lõpetasin kohe ära ning sealt sain ka esimese karmima laksu – 150$ tiltades. Mäletan seda päeva – oli ilus ilm. Juulis õppimisele eriti tähelepanu ei pööranud ja võtsin suht vabalt. Aga laksud olid kohe kerged tulema ning otsustasin, et nii see kesta ei saa.
Augustis hakkasin 2p2 veel aktiivsemalt lugema ja ka nüüd juba postitama. Ning see oli pauk. Ma olin nii halb mängija ja mu nõuanded olid veel halvemad – tuntud kasutajad SABR42, bottomset, CDL ja teised ainult sõimasid mind, et tra ära anna valesid soovitusi. Aga ma ei jätnud jonni ja küsisin, et mis valesti tegin ja alati seletati lahti ning sain vigadest aru ning tulemused paranesid silmnähtavalt. Aga 2p2 lugemine oli jälle lisakoormus ja tõesti hakkasin hulluks minema. Töölt koju, siis loed eesti foorumeid ning 2p2 ning siis mängi ka. Lõpp läks ikka päris kriitiliseks ja aja puudus oli tohutu. Samas see tasus ära – 2 kuud iga päev põhjalikku lugemist 2p2 foorumites ning ma arenesin rohkem, kui viimase 12 kuu jooksul kokku.
Augusti lõpus ma enam ei viitsinud tööl midagi teha ning olin päris kindlasti võitev mängija aga kahjuks ei julgenud seda endale tunnistada. Olen kohati liiga tagasihoidliku iseloomuga ning puudub kohati eneseusk. Läks päris kaua aega enne, kui julgesin tunnistada omale, et olen võitev mängija (vähemalt 400k käsi tõusval graafikul) aga ma leian, et see on pokkerimaailmas suur pluss. Alati tuleb arvestada halvimaga ning hoida varuplaanid ja tagauksed töökorras. Vastasel juhul on häving kiirelt tulemas.
Ja kuna sellest tööst oli tõsiselt kopp ees siis otsustasin, et lõpetan selle peata töö ära ning viskasin avalduse sisse ning 11.ndast septembrist olin vaba mees. Tööd ei viitsinud kohe otsida, sest pokkeris olin üht-teist kõrvale pannud ning peale keskkooli ei olnud eriti looderdanud siis mõtlesin, et puhkan kuu-kaks. See tehase töö oli jube aga samas väga õpetlik. Selline või analoogne eta
pp peaks iga inimese elus olema. Seal sa avastad, kui rumalad, lollid, otsustusevõimetud võivad inimesed olla. Kui ilmus kiri, et laupäeval on kohustuslik tööpäev siis 90% kolleegiumist oli alati kohal… Samas ma sain seal teada, kui tähtis on inimestele raha ning mida nad selle nimel on võimelised tegema.. Ma teadsin, et raha on tähtis aga et nii tähtis… Vot seda ma ei teadnud.
Töölt ära tulles mängisin bet365.com võrgus, mis tollal kuulus Prima võrku ning hoorasin seal reload boonust. Aga see hooramine ei olnud minu töö, ma lihtsalt ei viitsinud ühest toast teise tuppa joosta ning miskeid boonuseid puhastada. Septembriga sai reload boonus läbi ning otsustasin valida uue toa. Valik langes seekord PokerStars‘i peale, sest enamus maailmaparemik – eelkõige 2p2-erid (twoplustwo.com foorumite liikmed) mängivad seal siis otsustasin ka oma raha sinna panna. Eeldasin tugevat taset ja seega tegin test deposiidi – 250$. Plaaniks oli, et kui lähen bustoks siis jätkan boonuste hooramist, kui mitte kannan juurde. Algus oli väga halb, sest mu eeldused pidasid paika. Mängijad olid paremad ja agresiivsemsad ning algul saatis mind halb jooks ka – ühe päeva jooksul sain 4 või 5 x KK vs AA. Roll langes ~ 150$ peale ning liikusin NL10. Seal ehitasin rolli tagasi 270 peale ning suutsin kohaneda agresiivsusega. Sellest hakkas uus aja arvamine – alistasin kiirelt NL25 ning kuu lõpuks olin deposiidi pea 5 kordistanud. Järgmine kuu juba alistasin NL50 ning detsemberis kolisin NL100, kus olen siianigi.
Lõpetuseks tahaks veel tagasi tulla töölt ära tulemise juurde ja ehk ma saan tulevastele elukutselistele pokkerimängijatele natuke nõuandeid anda.
* ÄRA ÜLEHINDA OMA VÕIMEID
Paljud mängijad arvavad, et nädala ajane võidu sessioon on piisav. EI OLE. Variatsioonid võivad olla väga ekstreemsed ja sügavad ja seega peab olema eelnevalt mängitud palju käsi.
* KUUE KUU ARVED PEAVAD OLEMA KAETUD
Enne kogu pangakontole kuue kuu arved. Väga lihtne – palju sul kuus keskmiselt kulub x 6 ning paned selle pangakontole. Ja kui sellest pool on ära kulunud ning mänguga ei suuda seda tagasi mängida, siis on aeg lõpetada.
* ENNE KUI TÖÖLT ÄRA TULED SIIS MÕTLE KA
Arvesta, et kui sa töölt ära tuled, siis kirjutad sa oma surmatunnistusele alla. Mõtle mõned kuud ette. Ehk sa tahad veel pangalaenu võtta ja osta omale elamise? Kui sa juba oled elukutseline ja tööl ei käi, siis pärast pangast laenu saada on väga raske. Kui sul on pere siis pead ka arvestama nendega – sest sa ei ela üksi ning testimine, et äkki joppab – see võib osutuda katastrfoofiks.
Kokkuvõtaks kogu krempli Leninini tsitaadiga: “Õppida, Õppida, Õppida”.
Posted in Artiklid, Ranka Blog | 43 Comments »
